KÕNEVÕIMLEMINE – Keelehaldjas

KÕNEVÕIMLEMINE - LIIKUMINE KÕNE SAATEL

Kliiniline logopeed Heidi Ilomets

Kogelus on kõne tempo ja rütmi häire mida iseloomustab sõnaosade, silpide või terve sõna kordus, sujuva kõne katkemine või üksikhääliku pidev kordamine. Kogelus jaotatakse tooniliseks kogelus ja klooniliseks kogeluseks. Enamasti on kogelus funktsionaalne häire, harva orgaaniline häire (aju trauma). Kõnelemise juures esineb inimestel ka teisi hääldusdefekte: üksikhäälikudefektid, seondushäälikudefektid. Need ei oma elulisest seisukohast nii suurt tähtsust kui seda omab kõnedefekt – kogelus. Kohati võib isegi olla huvitav kuulata inimest, kes kõneleb kurgu R-ga või armas kui inimese S on natukene pehme.

“Ravitav ainult 55-60% juhtudest kus on pöördutud abi järele”

Kogelus on oma igas ilmingus ikkagi intellekti so isiksuse defekt. Kellelgi ei ole huvitav ja mõnus kuulata kogelevat inimest. See tekitab vähese tahtmise temaga suhelda või lausa ebaterve huvi tema vastu. Seda tajub kogeleja ise teravalt ja on üha rohkem häiritud. Sellega seoses süveneb ka kogelus. Siit tuleneb tõsiasi, et kogeluse ravi on üks olulisemaid kõneravi süsteemis. Logopeed Heidi Ilomets rõhutab veelkord, kogeluse tõttu on häiritud inimese isiksus.

Kogeluse raviks on välja töötatud mitmeid meetodeid. Kasutatakse ka ravimeid. Ometigi on ravitav 55-60% juhtudest kus on pöördutud abi järele. On teada tõsiasi, et väga korraliku kõneravi korral võib kogelus ise varjuda “magavasse olekusse”. Peale rasket haigust, sotsiaalset traumat, peale äkilisi sotsiaalseid kaotusi ärkab kogelus kehas uuesti. Sellisel puhul muutub ravi eriti koormavaks ja raskeks vanematele ja muidugi ka logopeedile. Tekib nn. usalduskriis. Nendel puhkudel on lapsel suudetud pingest vabastada artikulatsiooniaparaat aga mitte kogu keha. Kogu inimkeha on ikkagi pinge all. Siit vajadus leida defektile lähenemiseks uusi teid.

Kliinilise logopeedi H. Ilomets’a poolt välja töötatud metoodika aluseks ongi raputada kogu kogeleja keha “nn pingest lahti”.

Kliinilise logopeedi H. Ilomets’a poolt välja töötatud metoodika aluseks ongi raputada kogu kogeleja keha “nn pingest lahti ja panna nöörile kuivama nagu märg pesu päikese kätte”. See ongi kõnevõimlemise metoodika, millega Heidi Ilomets on tegelenud alates 1986.a. kui töötas Tallinna Lastehaigla logopeedina.

Kõigepealt on vaja avarat hästivalgustatud suurt saali, lisaks võimlemisriistad – võimlemiskepid, võimlemishantlid, võimlemismatid ja võimlemispingid.

Töö toimub nii oma keha pingutades kui lõõgastades, samal ajal kõneldes (häälikud, fraasid, laused, luuletused). Töö kulgeb kergemalt astmelt raskemale. Tuleb nimetada, et kõige tähtsamaks on logopeedi ja kogeleva lapse omavaheline suhe. See peab olema usalduslik, teineteist austav ja teineteisest lugupidav. Ka laste omavaheline suhe peab olema hea, seetõttu on ühes grupis ainult 5-7 last .